***

Su hing on kui soo, milles uppuda tahan,
tahan vajuda vaikselt ja raskelt.
Kuid minu jaoks ees vaid laudteede rajad,
sa ei uputa mind, kuigi tahtsin.

Ma püüan su sõnu kui lind püüdmas kärbest.
Ei ühtegi kaotada taha.
Kuid sina nii julmalt ei märkagi seda
ja lased mu püssiga maha..

tiivutu unistus

samblaprakku puges peitu
unistus tiivutu
oma väikest tiivutut keha
oleks näidata siivutu
miks murdusid väikesed tiivad?
miks unistus tiivutuks jäi?
miks kadus see viimane lootus,
mis ükskord nii raudkindel näis?
sest looja ei uskunud teda,
ei uskunud temasse
et unistus, tiibadega,
võiks lennata kaugusse
nii kaotaski unistus tiivad,
kaotas väikesed kullased suled,
mis unistust edasi viivad
kui ükskord loojaks vaid tuled

armastan sind ma,
loodan, et sina ka
armastad mind sa,
loodan, et mina ka