Metsik pilvekaravan
liikumas ida poole
sadage rahet ja tormake tormi
neile, kes mängivad jumalaid
Imelikud inimeseloomad,
kes jäävad pidama
südamesoppide
nurgatagustesse.
Kutsumata külalised,
vigade komplektid.
Üks armsam kui teine.
Kastan varbaid
magusvalusaisse
hetkedesse.
Meelega.
Igatsus võib olla iga nurga taga.
Lüüa hetkega sassi su juuksed,
su südame,
niita jalust
nagu vasika.
Kui piinlik on seal siis lebada.
Hämar
sügis
tuksub
soonte sees
soojemat verd
Räsib
mu kolletand'
mõtteid
tuul,
millelt kadund ta
värv
Kuidas saab olla siin suvi
kui kusagil kaugel
rusude all
närtsivad tuhanded õied
Kurbus on kõhus
kaarja kausina
mille põhjas
lõputu sügavus
Heleaovalgel,
räägivad mõned,
on imede tund.
Ma teile rääkida saaks
vaid ööst-
hommikul näen pigem und.