''

Oma enese ihu

ma teadlikult suretan,

lisan hagu veel alla,

et rohkem saaks põleda

'

Kui imelik on olla noor

ja tunda kustumatut elujanu,

mis ainult kogemustest joob,

kus iga sõõm on rõõm ja valu

august''

Sind tunnen õrnalt

põsest mööduvat.

Mu armas sügisene tuul,

sa mind hullutad (kuid hellitad)

Sinu lõputus laulus

olen viimane rida ma vaid.

Kõik teised said ette,

ma korjan vaid aganaid

kivine rannik

Tuhande teemandi väli

kõigub ja kohiseb.

Siia on jäänud mu süda,

mis mäsleb nüüd lainetes

august'

Veidi hahetab

taga mände mustavaid,

sa pihus hoiad

jaanimardikaid

august

Hullutavmagusas lõhnas

pööran end selili,

männid kui taevas mu kohal,

päike on külili