Kastan varbaid

magusvalusaisse

hetkedesse.

Meelega.

 Igatsus võib olla iga nurga taga.

Lüüa hetkega sassi su juuksed,

su südame,

niita jalust

nagu vasika.

Kui piinlik on seal siis lebada.

 Hämar

sügis

tuksub

soonte sees

soojemat verd

Räsib

mu kolletand'

mõtteid

tuul,

millelt kadund ta

värv

 Kuidas saab olla siin suvi

kui kusagil kaugel

rusude all

närtsivad tuhanded õied

''

 Kurbus on kõhus

kaarja kausina

mille põhjas

lõputu sügavus

)

 Heleaovalgel,

räägivad mõned, 

on imede tund.

Ma teile rääkida saaks

vaid ööst-

hommikul näen pigem und.

()

Märjad kased.

Pojengide pead surund' alla

äike, mis pilvede sülemid

hetkega päästnud on valla.